Kasutaja






Salasõna läks meelest?
Pole veel registreerunud? Registreeru
Avaleht arrow Tubakaseadus arrow Muudatusettepanek

Muudatusettepanek

31. märts 2010

 Lp EV Sotsiaalministeerium

 Juuresolevalt teeb ETAK juhatus kooskõlastatult oma partnerorganisatsioonidega järgmised tubakaseaduse muudatusettepanekud, lähtudes teie poolt ETAK-ile 2009. a antud kirjalikust lubadusest alustada tubakaseaduse praegust 2005. aastal kehtimahakanud seaduse täiendamist ja Riigikogule sellekohaste muudatuste eelnõu esitamist 2010. aastal.

 Meie kollektiivsed ettepanekud tubakaseaduse muudatusteks:

  1. Seadustada tubakasuitsu sisaldav siseõhu keskkond vähkitekitavaks Soome ja Saksamaa eeskujul.  

Kommentaar: sissehingatav tubakasuits tööruumides tappis Euroopa Komisjoni andmetel 2008. aastal Euroopa 25 liikmesriigis 2500 mittesuitsetajat ja 16400 mittesuitsetajat  kodudes kus suitsetati. Selle nõude sisseviimist nõuab ka Euroopa Komisjon oma ettepanekutes 30. juunist 2009).

  1. Tunnistada kehtetuks kõik seadustatud suitsetamisalad meie naaberriikide eeskujul põhjas ja lõunas, mis võimaldab säästa inimelusid ja edaspidi ka ära hoida juba tekkinud kohtuvaidlusi AS Tallinki ja Eesti riigi vahel.

Kommentaar: Eesti on ELs nendest heaoluriikidest, kes on lubanud sisse seada vaidlustatavaid suitsetamisalasid langenud viimasele, kolmandale kohale. Teadmiseks, et käesolevalt on 2010. aasta seisuga seaduslikult totaalne ilma eranditeta suitsetamiskeeld avalikes kohtades siseruumides kehtiv Iirimaal, Suurbritannias, Šotimaal ja Türgis ning teisel tasandil on laiaulatuslik keeld, mis lubab suitsetamist erandina vaba aja veetmise kohtades siseruumide spetsiaalsetes suitsetamisruumides, kuid samal ajal mitte mingeid erandlikke suitsetamisalasid: Norras, Itaalias, Islandil, Prantsusmaal, Leedus, Slovakkias, Hollandis, Rootsis, Soomes, Maltal ja Lätis. Riikide jaotuse aluseks on tõenduspõhine seisukoht, et inimese tervisele ei eksisteeri tubakasuitsuse keskkonna mingit ohutut taset. Eesti kuulub seega oma suitsetamisalade lubamisega suitsetamist reguleerivate riikide hulka, ega võimalda tubakasuitsu ohutut taset keskkonnas, milles viibivad ohustatud  inimesed.    

  1. Kehtestada alaealistele, mitte kaudselt, vaid ühemõtteliselt alternatiivsete spetsiifiliste suitsetamise ja selleks tegevuseks ainult ettenähtud vahendite (vesipiip, tavaline piip, sigaretipaber, herbaalsigaretid, e-sigaret ja selle komplektid jms, mida ei saa muuks kasutada kui suitsetamiseks) omandamise ja omamise keeld ühemõtteliselt ja selgesõnaliselt.

Kommentaar: e-sigaret ei ole sigaretisarnane, vaid pliiatsisarnane vahend, mida võib iga alaealine koolis vabalt suhu panna, diskoklubis suitsetamisel vaidlustada ja koolitunni ajal sellest suitsupilvi välja pahvida. Vesipiipu ja e-sigaretti reklaamitakse Eestis interneti vahendusel agressiivselt ja põhjendamatult vabalt, kui tervisele ohutumat, mille tõkestamiseks tuleb Sotsiaalministeeriumil, kui vastutaval valdkonnal sekkuda ja teha seejuures aktiivset koostööd Tarbijakaitseametiga.

      4.   Võrdselt sõidukijuhile kehtestatud aktiivse mobiilikasutamise keelule liikluses, tuleb keelustada suitsetamine kõikides sõidukites, et vähendada tänapäeval selgunud tõenduspõhist ohtu olla mittesuitsetajana, eeskätt aga lapsena tubakasuitsuse keskkonna fataalseks ohvriks.    

  1. Teha aktiivset koostööd Siseministeeriumiga, et võimalikult kiiresti seadustada nn RIP-sigarettide turustamise õigust Eestis Soome, Kanada, Austraalia, USA  jt riikide eeskujul, ära ootamata Euroopa Komisjoni algatatud standardi kasutuselevõttu, mis võimaldaks Eestis säästa ennetavalt vähemalt kuni 20 inimelu aastas.
  2. Kohustada kõiki tööandjaid kaitsma oma töötajaid tubakasuitsuse keskkonna eest nende töökohtades, mis nt vähendas kardinaalselt passiivse suitsetamise ohtude all kannatavate töötajate olukorda Prantsusmaa erinevates töökohtades 2008. aasta andmetel.
  3. Kehtestada tubakatoodete müügi korraldus ja õigus vaid spetsialiseeritud kauplustele ja mitte lubada neid müüa toiduainete ja tööstustoodete müügipaikades ahvatlusena ja meeldetuletusena kassade kohal viimaseks meeldetuletuseks ja reklaamiks. Spetsialiseeritud tubaka (ja alkoholimüügi) kauplustes mitte reklaamida nende väljapanekul hinda, et vähendada nende kättesaadavust alaealistele ja maksujõuetule ostjaskonnale nagu seda tehakse nt Soomes jt riikides, mille tulemusena on vähenenud tubakatoodete ja alkohoolsete jookide tarvitamine .
  4. Rakendada tubakatoodete müügipakenditel lisaks sõnalistele terviseohu hoiatustele ka kujundlikud soovituslikud pilthoiatused vastavalt Euroopa Komisjoni ettepanekutele Euroopa Nõukogule 30. juunist 2009  vastavalt elanikkonna heakskiidule ning seda ühetaoliselt kõikidele toodetele „plain  packaging” ehk „ilmetud pakendid” formaadis, ilma värvide ja muude kujunditeta, milleks on juba praeguseks olemas Euroopa Komisjoni toetus.
  5. Lisada olemasolevatele tubakatoodete pakenditele vastavalt EL direktiivile quitline number (seaduse ajastamisel 2005 see võimalus kahjuks puudus), mis Eestis on nüüd 126 ning millele lisatasuta helistades saab kvalifitseeritud spetsialistidelt asjalikku nõuannet nii eesti kui vene keeles.
  6. Mitte kasutada seadusloome tekstis termineid „passiivne suitsetamine” või „sundsuitsetamine”, sest see võimaldab tubakatööstusel apelleerida ka nn suitsu „vabatahtlikule” sissehingamisele. WHO soovitatavad terminid on „kaudne suitsetamine” ehk second-hand smoke, „keskkonna tubakasuits” ehk environmental tobacco smoke ja suitsetajate tekitatud tubakasuits ehk other people´s smoke. Eelistatuim nendest on keskkonna tubakasuits, mis on võimaldanud nii Soomes kui Saksamaal tunnistada seda vähkitekitavaks.

 

Parimate soovidega peatseks rakendamiseks, et ennatlikult päästa väga palju inimelusid, mis Eestis on tubaka tarvitamise tõttu igal aastal suurem, kui oli parvlaeva „Estonia” hukkunute koguarv.

Andrus Lipand

ETAK juhatus

                   

 
© 2017 tubakavaba.ee